Rubriigiarhiiv: Põhikiri

Mittetulundusühingu „Kindral Johan Laidoneri Selts” (edaspidi: Selts) põhikiri on vastu võetud 17. novembril 1994. a. asutamiskoosolekul, registreeritud kultuuri- ja haridusministri 15.03.1995. a. käskkirjaga nr. 93, viidud kooskõlla „Mittetulundusühingute seadusega” 6. juunist 1996. a. (RT I 1996, 42, 811) 30. jaanuaril 1999. a. toimunud üldkoosoleku otsusega ning muudetud 02. detsembril 2006. a. toimunud üldkoosoleku otsusega.

I Seltsi nimi, asukoht, eesmärk ja majandusaasta.
1.1. Seltsi ametlik nimi on „Kindral Johan Laidoneri Selts”.
1.2. Seltsi asukohaks on Eesti Vabariik, Harju maakond, Viimsi vald.
1.3. Seltsi eesmärgiks on kindral Johan Laidoneri kui Eesti Vabadussõja sõjavägede ülemjuhataja ja Eesti Vabadussõja kangelaste au ja väärikuse taastamine ning jäädvustamine. Ülesnäidatud sõjaliste teenete eest kindral Johan Laidonerile 15.02.1923. a. annetatud Viimsi mõisakompleksi restuareerimisele ja Viimsi mõisahoonesse rajatud muuseumi haldamisele kaasaaitamine. Selleks vahendite kogumine liikmemaksude, annetuste ja muude tuluürituste kaudu. Seltsi eesmärgiks ei ole majandustegevuse kaudu tulu saamine.
1.4. Seltsi eesmärkide taotlemisel on Seltsil õigus: a) Seltsile kuuluva omandi (AÕS § 69) valdamine, kasutamine ja käsutamine (AÕS § 68), võtta vastu ja omandada materiaalseid väärtusi nii Eestist, kui ka välismaalt; b) kirjastada ja välja anda Johan Laidoneri ja Vabadussõja kangelaste kohta ajaloolisi kommentaare, uurimusi ja raamatuid;
c) korraldada näitusi, loteriisid ja muid üritusi.
1.5. Seltsi vara moodustub: a) sisseastumis- ja liikmemaksudest; b) varalistest annetustest ja eraldistest; c) muudest tuludest. Seltsi vara võib kasutada üksnes Seltsi eesmärkide saavutamiseks ja põhikirjalise tegevuse arendamiseks. Selts ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel.
1.6. Seltsi majandusaasta algab 1. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.
1.7. Selts on asutatud tähtajatult.
1.8. Seltsil on oma nime ja embleemiga pitsat, lipp ja muu sümboolika.
1.9. Selts juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadustest ja käesolevast põhikirjast.

II Seltsi liikmeks vastuõtmise, Seltsist väljaastumise ja väljaarvamise tingimused ja kord.
2.1. Seltsi liikmeks võib olla iga füüsiline ja juriidiline isik, kes vastab Seltsi põhikirja nõuetele. Seltsil võivad olla ka auliikmed, kes valitakse üldkoosoleku poolt auliikme kandidaadi eelneval nõusolekul. Seltsil peab olema vähemalt 10 liiget.
2.2. Juhatus korraldab Seltsi liikmete arvestuse. Registripidajal on õigus igal ajal nõuda Seltsi juhatuselt andmeid Seltsi liikmete arvu kohta.
2.3. Kui Seltsi liikmete arv langeb alla põhikrjaga ettenähtud suuruse, peab juhatus kolme kuu jooksul esitama registripidajale Seltsi lõpetamise avalduse. Kui juhatus nimetatud tähtaja jooksul avaldust ei esita, algatab registripidaja Seltsi sundlõpetamise.
2.4. Liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjas ettenähtud korras.
2.5. Seltsi liikmeks vastuvõtmist võib taotleda iga isik, kes soovib arendada Seltsi eesmärkidega kooskõlas olevat tegevust, esitab Seltsi juhatusele juhatuse poolt kinnitatud vormis kirjaliku avalduse, milles kohustub täitma Seltsi põhikirja ja tasub Seltsi üldkoosoleku poolt kinnitatud sisseastumismaksu.
2.6. Seltsi liikmeks vastuvõtmise otsustab Seltsi juhatus. Kui juhatus keeldub taotlejat liikmeks vastu võtmast, võib taotleja nõuda, et tema liikmeks vastuvõtmise otsustab üldkoosolek.
2.7. Seltsi liikmelisust ja liikmeõiguste teostamist ei saa üle anda ega pärandada. Füüsilisest isikust liikme surma või juriidilise isikust liikme lõppemise korral tema liikmelisus Seltsis lõpeb.
2.8. Liikmelisus säilib juriidilisest isikust liikme ümberkujundamisel seaduses sätestatud viisil. Juriidilisest isikust liikme ühinemise või jaotumise korral tema liikmeõigused lõpevad.
2.9. Juriidilisest isikust liikmest teise juriidilise isiku eraldumise korral säilib jaguneva juriidilise isiku liikmelisus.
2.10. Seltsi liikmel on õigus juhatusele esitatava kirjaliku avalduse alusel Seltsist välja astuda. Seltsi juhatus kustutab Seltsist väljaastunu Seltsi liikmete nimekirjast.
2.11. Seltsi liikme võib Seltsist välja arvata juhatuse otsusega:
a) Seltsi liikmel esineb majandusaasta lõpuks kahe aasta eest liikmemaksu võlgnevus;
b) ei ole viimase kolme aasta jooksul osalenud ühelgi Seltsi üldkoosolekul, välja arvatud välismaal elunevad liikmed;
c) põhikirjasätete täitmata jätmise eest;
d) olulisel määral Seltsi huvide kahjustamise eest.
2.12. Seltsi liikme väljaarvamise otsustab Seltsi juhatus oma koosolekul, teatades selle küsimuse arutelust väljaarvatavale liikmele kirjalikult vähemalt 2 nädalat enne koosoleku toimumist ja tal on õigus osaleda sõnaõigusega oma väljaarvamise küsimuse arutamisel juhatuses. Liikme väljaarvamise otsus tuleb vastu võtta 2/3 juhatuse liikme poolt häältega.
2.13. Juhatuse otsusele liikme väljaarvamise kohta võib väljaarvatud liige esitada kaebuse järgnevale Seltsi üldkoosolekule.
2.14. Kui liikmelisus lõpeb majandusaasta kestel, peab liikmemaksu tasuma kogu majandusaasta eest.
2.15. Seltsi liikmel ei ole õigusi Seltsi varale. Seltsi liige ei vastuta Seltsi võlgade eest ja Selts ei vastuta liikme võlgade eest. Seltsil ei ole õigust liikme varale.

III Liikmete õigused ja kohustused.
3.1. Seltsi liikmetel on õigus:
a) osaleda hääleõigusega Seltsi üldkoosolekul;
b) olla valitud Seltsi juhatuse, revisjonikomisjoni ja muude organite liikmeks;
c) saada Seltsi juhatuselt ja muudelt organitelt teavet Seltsi tegevuse kohta;
d) pöörduda juhatuse ja üldkoosoleku poole oma liikmeõiguste kaitseks, kui ta leiab, et tema liikmeõigusi on piiratud või rikutud;
e) Seltsist omal soovil välja astuda.
3.2. Seltsi liige on kohustatud:
a) järgima Seltsi tegevuses osalemisel põhikirja, hoidma Seltsi au ja vara ning täitma Seltsi organite otsuseid;
b) tasuma määratud tähtajaks Seltsi liikmemaksu, millise tähtaja ja suuruse määrab üldkoosolek;
c) teatama Seltsi juhatusele Seltsi liikmete arvestuse pidamiseks oma elukoha ja isikukoodi ning teatama andmete muutumisest kahe kuu jooksul;
d) tasuma liikmemaksu jooksva aasta eest ka siis, kui liikmelisus lõpeb aasta kestel.

IV Üldkoosolek.
4.1. Seltsi kõrgeimaks organiks on liikmete üldkoosolek, millel igal Seltsi liikmel on üks hääl.
4.2. Seltsi üldkoosoleku pädevuses on:
a) põhikirja muutmine;
b) eesmärgi muutmine;
c) juhatuse arvulise koosseisu määramine, juhatuse- ja revisjonikomisjoni liikmete valimine;
d) muude organite liikmete valimine;
e) juhatuse või muu organi liikmega tehingu tegemise või tema vastu nõude esitamise otsustamine ja selles tehingus või nõudes Seltsi esindaja määramine;
f) Seltsile kuuluvate kinnisasjade ja registrisse kantavate vallasasjade võõrandamise ja asjaõigustega koormamise otsustamine ja tingimuste määramine nimetatud tehinguteks;
g) sisseastumis- ja liikmemaksu suuruse ning tasumise tähtaja kindlaksmääramine;
h) muude küsimuste otsustamine, mida ei ole seaduse või põhikirjaga antud teiste organite pädevusse;
i) majandusaasta aruande ja eelarve kinnitamine;
j) Seltsi tegevuse lõpetamine.
4.3. Üldkoosoleku kutsub kokku juhatus.
4.4. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma üks kord aastas, samuti siis, kui Seltsi huvid seda nõuavad.
4.5. Juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 Seltsi liikmetest.
4.6. Üldkoosoleku toimumisest tuleb Seltsi liikmetele kirjalikult ette teatada vähemalt seitse päeva. Kirjalikus teates peab olema märgitud üldkoosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord.
4.7. Üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa või on esindatud vähemalt 25 Seltsi liiget.
4.8. Kui üldkoosolek ei ole otsustusvõimeline, kuulutatakse uue koosoleku alguseks vähemalt 7 päeva hilisem aeg sama päevakorraga. Uus üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid, kui üldkoosolekust võtab osa või on esindatud vähemalt 10 liiget.
4.9. Üldkoosolek on pädev vastu võtma otsuseid küsimustes, mis on üldkoosoleku kokkukutsumisel teatavaks tehtud.
4.10. Üldkoosolekust võib osa võtta ja hääletada Seltsi liige või tema esindaja, kellele on antud lihtkirjalik volikiri. Esindajaks võib olla ainult teine Seltsi liige.
4.11. Üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekust osa võtnud Seltsi liikmetest või nende esindajatest.
4.12. Seltsi põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekust osa võtnud liikmetest või nende esindajatest.
4.13. Seltsi tegevuse eesmärgi muutmiseks on vajalik 9/10 Seltsi liikmete nõusolek.
4.14. Igal Seltsi liikmel on üks hääl. Liige ei või hääletada, kui Selts otsustab temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist.
Seltsi liige, kes on ka juhatuse või muu organi liige, ei või hääletada Seltsi poolt tema vastu nõude esitamise otsustamisel. Käesolevas lõikes nimetatud Seltsi liikmete hääli ei arvestata esindatuse määramisel.

V Juhatus.
5.1. Seltsi tegevust juhib ja seda esindab juhatus, milles on 5–15 liiget.
5.2. Juhatuse liikmed valitakse kaheks aastaks, kes valivad endi hulgast juhatuse esimehe ja asetäitja.
5.3. Juhatus esindab Seltsi kõigis õigustoimingutes. Juhatuse esimees tegutseb Seltsi nimel ilma volikirjata, esindab Seltsi kõigis ametasutustes ja organisatsioonides ning annab Seltsi liikmetele Seltsi nimel ülesannete täitmiseks kirjalikke volitusi. Sõlmib Seltsi nimel lepinguid. Juhatab juhatuse koosolekuid. Juhatuse liige võib esindada Seltsi ainult ühiselt koos esimehega või konkreetse volikirja alusel.
5.4. Juhatuse liikme võib tagasi kutsuda kohustuste süstemaatilise täitmata jätmise eest, võimetuse korral Seltsi juhtida või mõnel muul mõjuval põhjusel.
5.5. Juhatus on otsustusvõimeline, kui koosolekust võtab osa üle poole juhatuse liikmetest. Otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Juhataja hääletab viimasena. Häälte võrdsuse korral otsustab juhataja hääl. Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga või temaga võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist Seltsi poolt.
5.6. Juhatus korraldab Seltsi raamatupidamise vastavalt raamatupidamise seadusele.
5.7. Pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamis- ja tegevuse aastaaruanded, millele on lisatud revisjonikomisjoni arvamus ning esitab need kuue kuu jooksul üldkoosolekule kinnitamiseks. Kinnitatud majandusaasta aruanded kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed.

VI Revisjonikomisjon.
6.1. Seltsi raamatupidamist, finants-majanduslikku tegevust ja üldkoosoleku otsuste täitmist kontrollib revisjonikomisjon vähemalt üks kord aastas.
6.2. Revisjonikomisjon valitakse üldkoosoleku poolt 3 liikmelisena kaheks aastaks. Komisjoni ei või valida juhatuse liikmeid ja Seltsiga töölepingulises vahekorras olevaid töötajaid.
6.3. Revisjonikomisjoni liikmed valivad endi hulgast esimehe.
6.4. Revisjonikomisjoni esimees ja liikmed võivad osa võtta juhatuse koosolekutest ja avaldada revisjonikomisjoni seisukoha arutatavates küsimustes.
6.5. Revisjonikomisjon annab juhatuse poolt koostatud majandusaasta raamatupidamise- ja tegevuse aastaaruandele omapoolse arvamuse.
6.6. Revisjonikomisjon esitab üldkoosolekule iga-aastase tegevuse aruanded.

VII Osakonnad.
7.1. Seltsi võivad olla osakonnad Eesti Vabariigis ja välismaal. Osakonnad ei ole juriidilised isikud. Osakonna liikmete minimaalarvuks on kaks liiget.
7.2. Osakonnad moodustatakse kooskõlastatult Seltsi juhatusega.
7.3. Osakonna tegevuse aluseks on Seltsi põhikiri.
7.4. Osakonna organiteks on üldkoosolek ja juhatus (juhataja), millede pädevus on reguleeritud Seltsi põhikirja punktide 4.1; 4.2 c, d, e, h, i; 4.3; 4.4; 4.5; 4.6; 4.7; 4.9; 4.10; 4.11; 4.14; 5.1 (ilma arvuliste piirideta) kuni 6.6-ga.

VIII Ühinemine. Jagunemine.
8.1. Seltsi ühinemine ja jagunemine võib toimuda seaduses sätestatud korras, kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega.

IX Lõpetamine.
9.1. Seltsi tegevus lõpetatakse:
a) üldkoosoleku otsusega;
b) pankrotistumisel;
c) Seltsi liikmete arvu vähenemisel alla kümne;
d) muul seaduses ettenähtud alusel;
e) sundlõpetamise korras.
9.2. Seltsi lõpetamisel toimub selle likvideerimine. Selts lõpetatakse kooskõlas Eesti Vabariigi seadustega.
9.3. Likvideerijateks on juhatuse liikmed. Sundlõpetamise korral määrab likvideerijad kohus.
9.4. Seltsi likvideerimisel allesjäänud vara läheb üle riigile, kes peab seda kasutama võimalikult Seltsi eesmärkidele vastavalt.

Oleme kohal

2. veebruaril Tartu Rahu

Tartu Rahu tähistamise päeval Tartus, Tallinnas, Viimsis ja mujal üle Eesti Vabariigi valitses pilvealune ilm, puud olid raagus nagu talvele kohane, kuid see aasta ilma lumeta. Oli sajune ilm kuid peomeeleolu see ei rikkunud. Tähtpäev on mälusse raiutud kui kivisse!

Mälestusküünlad süüdati ja tänusõnad sangareile lausuti Tallinnas Jaan Poska haual Siselinnakalmistul, Kloostrimetsa kalmistul president Konstantin Pätsi perekonna hauaplatsil, samal kalmistul president Lennart Meri kalmul ning ka kindral Johan Laidoneri pere mälestusmärgi juures Viimsis.

Tänavu kui möödunud tähtsast rahulepingu sõlmimise päevast 100 aastat, oli toetajaid ja sündmusi üle Eesti. Tartus toimusid peamised sündmused 100 aastat tagasi nii ka sellel aastal. Osalejate hulgas oli Eesti Vabariigi praegune president Kersti kaljulaid ning oma mälestuskõne pidas ka meie oma Muinsuskaitse Seltsi ja Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Viimsis korraldati Vallavalitsuse eestvedamisel pidu kindral J. Laidoneri kunagises kodus Viimsi mõisas ning sealgi peeti tänukõnesid ning noorusliku olustiku lõid pidulikku riigihümni ja teiste lauludega noored mudilaskoori liikmed Püünsi Põhikoolist.

Lisaks Laidoneri Seltsi liikmetele osalesid nii Viimsis kui Tallinnas ka teiste sõsarseltside ja vabaliikumiste esindajad ning kooliõpilased Jakob Westholmi Gümnaasiumist ja 21 Koolist. Esindatud oli samuti ka Viimsi Rotary Klubi mille liikmeks oli ka kunagi kindral Laidoner. Üritusel osalesid ka Eesti Sõjamuuseumi esindajad ja paljud teised.

Oleme alati pidanud oluliseks omariikluse tähtpäevi tähistada nii täna kui ka tulevikus ning nähes kuidas noored ja vanad Kaitseliidu, Kodutütarde ja Noortekotkaste, koolide ja era- ning vabaühenduste liikmed Tartu Rahu sündmustest osa võtsid, siis pole ilmselt kahtlustki, et Eesti riigi tulevik on kindel ning vankumatu ka tulevikus.

Olenemata ilmast on traditsioonid kihistunud põlvkondade ajaloolisesse mällu ning see tagabki Eesti rahva tuleviku ning pärimuste ülekande ka tulevastele põlvedele. Oleme omad, kõigiga koos on kindlam seista ning oma kohalolu maailmaruumis sirge seljaga teistelegi mõista anda. Au asi on olla eestlane, saab julgelt ja kindlat öelda ning kuulutada avalikult üle maailma, omades nii palju toetajaid.

Rahu ei ole maailmas kindlasti mitte ilmselge, kuid oma pärimuste teadvustamine ning aegajalt meenutamine on garantii, et säilitada iseennast ja olla austusväärne partner ka liitlastele.

Aitäh kõigile!

Tere Maailm!

3. jaanuaril Vabadussõja relvarahu algus

Laidoneri selts käis oma esindusega Tallinnas Vabaduse väljakul, kell 10 hommikul mil 101 aastat tagasi relvarahu välja kuulutati. Tseremoonia oli pidulik, osalejaid oli Eesti konsulaadist, paljudest korporatsioonidest, Vabariigi valitsusest ja teistest vabaühendustest. Pidulikul tseremoonial mängis Eesti Kaitseväe puhkpilliorkester ning korraldajatekas oli Eesti Vbariigi presidendi kantselei. Seltsist oli osalejaid ligi 10 ning pidulikul tähtpäeval saime kuulda erinevate kõnelejate sõnavõtte. Täname kõiki kes sellel sündmusel viibisid ning südames Vabadussõja tähtsust tunnetasid.

Samal päeval kell 16, oli samuti pidulik mälestustseremoonia ka Viimsis, kus osales Viimsi Vald, Eesti Reservohvitseride Kogu, Eesti Muinsuskaitse Selts, K. Pätsi Muuseum ja Eesti Sõjamuuseum ning teised. Peeti kõnesid ja asetati kimbud ning pärjad, samuti ka küünlad Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi jalamile. Vaatepilt oli kaunis, kui öö mustad varjud valgustatud mälestusmärgi siluetti embasid. Aitäh kõigile neile kelle pärast oli meil võimalus sel päeval küünlad süüdata ja Eesti üle uhke olla.