Kindral johan Laidoneri sünnipäev viimsis 2020

12. veebruaril algusega kell 15.30 leidis aset kindral johan Laidoneri sünnipäeva auks korraldatud mälestusüritus. Kohale oli tulnud inimsed erinevatest ühingutest ja kogukondadest, Kindral Johan Laidoneri Seltsist, Eesti Eruohvitserite Kogust, Koolidest: Jakob Westholmi Gümnaasiumist ja 21. Koolist, Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi ja liikmed, Eesti Sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ja esindus, samuti Viimsi Vallavalitsuse esindajad ja teised huvilised. Mälestusloengut ilmestasid selle hakul lühikontserdiga professor Peeter Paemurru tšellol ja Adrian Paemurru klaveril. Kaitseliidu ülem Riho Ühtegi rääkis rahvale milline on Eesti vabatahtlik Kaitseliit ja selle võimekus täna, samuti millised on tuleviku eesmärgid ning millest on kõik alguse saanud. Koosolekut juhtis Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste. Olselejaid oli veidi alla 70. Kindral Johan Laidoneri Selts tänab osalejaid!

Kindral Johan Laidoneri sünnipäev Viimsi mõisas

KAITSELIIT – KODUMAA KAITSEL (kindral Johan Laidoner ja kindral Riho Ühtegi)

Kolmapäeval, 12. veebruaril 2020 algusega kell 16 leiab Viimsi mõisas, kindral Johan Laidoneri kunagises kodus aset traditsiooniline, seekord kindrali 136. sünniaastapäevale pühendatud mälestusloeng. Tänavune lektor on uus Kaitseliidu ülem brigaadikindral Riho Ühtegi, kes kõneleb Eesti Kaitseliidu osast Vabadussõjas, selle järel ja ka Kaitseliidu tänasest valmisolekust võimalikeks ohtudeks.

Alates 2008. aastast on mälestusloengu pidanud president Toomas Hendrik Ilves, kaitseminister Jaak Aaviksoo, professor Seppo Zetterberg, kindral Riho Terras, kindral Ants Laaneots, preester Vello Salo, massisuhtluse eriteadlased Raul Rebane ja Ilmar Raag.
Neli aastat tagasi kõneles Viimsis kindrali sünniaastapäeval semiootik Valdur Mikita teemal „Eesti kui maailmakultuuri taimelava“, kolm aastat tagasi ajaloodoktor Ago Pajur „Konstantin Pätsi osast Eesti riigi sünniloos“ ja tunamullu endine eurovolinik, Viimsi endine vallavanem Siim Kallas – „Milline võiks olla Eesti Vabariigi teine aastasada?“. Möödunud aasta lektor oli vastne kaitseväe juhataja kindralmajor Martin Herem, kelle loengu pealkirjaks oli „Serviti – ikka serviti!“

Vahetult enne tänavust loengut, kell 15.30 süüdatakse Viimsi mõisapargis Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi juures küünlad, asetatakse lilli. Mälestusloengut ilmestavad selle hakul lühikontserdiga professor Peeter Paemurru ja Adrian Paemurru.
Tere tulemast!

Kindral Johan Laidoneri Seltsi juhatus

Oleme kohal

2. veebruaril Tartu Rahu

Tartu Rahu tähistamise päeval Tartus, Tallinnas, Viimsis ja mujal üle Eesti Vabariigi valitses pilvealune ilm, puud olid raagus nagu talvele kohane, kuid see aasta ilma lumeta. Oli sajune ilm kuid peomeeleolu see ei rikkunud. Tähtpäev on mälusse raiutud kui kivisse!

Mälestusküünlad süüdati ja tänusõnad sangareile lausuti Tallinnas Jaan Poska haual Siselinnakalmistul, Kloostrimetsa kalmistul president Konstantin Pätsi perekonna hauaplatsil, samal kalmistul president Lennart Meri kalmul ning ka kindral Johan Laidoneri pere mälestusmärgi juures Viimsis.

Tänavu kui möödunud tähtsast rahulepingu sõlmimise päevast 100 aastat, oli toetajaid ja sündmusi üle Eesti. Tartus toimusid peamised sündmused 100 aastat tagasi nii ka sellel aastal. Osalejate hulgas oli Eesti Vabariigi praegune president Kersti kaljulaid ning oma mälestuskõne pidas ka meie oma Muinsuskaitse Seltsi ja Laidoneri Seltsi esimees Trivimi Velliste.

Viimsis korraldati Vallavalitsuse eestvedamisel pidu kindral J. Laidoneri kunagises kodus Viimsi mõisas ning sealgi peeti tänukõnesid ning noorusliku olustiku lõid pidulikku riigihümni ja teiste lauludega noored mudilaskoori liikmed Püünsi Põhikoolist.

Lisaks Laidoneri Seltsi liikmetele osalesid nii Viimsis kui Tallinnas ka teiste sõsarseltside ja vabaliikumiste esindajad ning kooliõpilased Jakob Westholmi Gümnaasiumist ja 21 Koolist. Esindatud oli samuti ka Viimsi Rotary Klubi mille liikmeks oli ka kunagi kindral Laidoner. Üritusel osalesid ka Eesti Sõjamuuseumi esindajad ja paljud teised.

Oleme alati pidanud oluliseks omariikluse tähtpäevi tähistada nii täna kui ka tulevikus ning nähes kuidas noored ja vanad Kaitseliidu, Kodutütarde ja Noortekotkaste, koolide ja era- ning vabaühenduste liikmed Tartu Rahu sündmustest osa võtsid, siis pole ilmselt kahtlustki, et Eesti riigi tulevik on kindel ning vankumatu ka tulevikus.

Olenemata ilmast on traditsioonid kihistunud põlvkondade ajaloolisesse mällu ning see tagabki Eesti rahva tuleviku ning pärimuste ülekande ka tulevastele põlvedele. Oleme omad, kõigiga koos on kindlam seista ning oma kohalolu maailmaruumis sirge seljaga teistelegi mõista anda. Au asi on olla eestlane, saab julgelt ja kindlat öelda ning kuulutada avalikult üle maailma, omades nii palju toetajaid.

Rahu ei ole maailmas kindlasti mitte ilmselge, kuid oma pärimuste teadvustamine ning aegajalt meenutamine on garantii, et säilitada iseennast ja olla austusväärne partner ka liitlastele.

Aitäh kõigile!

Tere Maailm!

3. jaanuaril Vabadussõja relvarahu algus

Laidoneri selts käis oma esindusega Tallinnas Vabaduse väljakul, kell 10 hommikul mil 101 aastat tagasi relvarahu välja kuulutati. Tseremoonia oli pidulik, osalejaid oli Eesti konsulaadist, paljudest korporatsioonidest, Vabariigi valitsusest ja teistest vabaühendustest. Pidulikul tseremoonial mängis Eesti Kaitseväe puhkpilliorkester ning korraldajatekas oli Eesti Vbariigi presidendi kantselei. Seltsist oli osalejaid ligi 10 ning pidulikul tähtpäeval saime kuulda erinevate kõnelejate sõnavõtte. Täname kõiki kes sellel sündmusel viibisid ning südames Vabadussõja tähtsust tunnetasid.

Samal päeval kell 16, oli samuti pidulik mälestustseremoonia ka Viimsis, kus osales Viimsi Vald, Eesti Reservohvitseride Kogu, Eesti Muinsuskaitse Selts, K. Pätsi Muuseum ja Eesti Sõjamuuseum ning teised. Peeti kõnesid ja asetati kimbud ning pärjad, samuti ka küünlad Maria ja Johan Laidoneri mälestusmärgi jalamile. Vaatepilt oli kaunis, kui öö mustad varjud valgustatud mälestusmärgi siluetti embasid. Aitäh kõigile neile kelle pärast oli meil võimalus sel päeval küünlad süüdata ja Eesti üle uhke olla.

80102697