Laidoneri Selts Trüki lehekülg Saada link sõbrale

 

HEA LUGEJA!

           Sa oled jõudnud Kindral Johan Laidoneri Seltsi koduleheküljele. Kindral Laidoner oli neid juhtivaid eestlasi, kelle õlgadele langes kohustus asetada paika Eesti riigi alusmüüri tähtsamaid nurgakive. Kui välisminister Jaan Poska ütles Tartu rahulepingule alla kirjutades, et kätte on jõudnud eesti rahva ajaloo kõige suurem hetk, siis sai see võimalikuks üksnes tänu asjaolule, et Poska seljataga seisis Laidoner ligemale saja tuhande Eesti sõjamehega.

          Võidukas Eesti Vabadussõda (1918–1920) oli muutnud selle väga põlise rahva riigirahvaks – peremeheks oma kodumaal. See oli seitsme sajandi järel suurim murrang eestlaste teadvuses, mis otseselt mõjutab meie igapäeva ka täna ja homme. Maailmas ei ole palju meie mõõtu rahvaid, kel on omakeelne kõrgkultuur, teadus, sõjavägi. Mitmed meist suuremad alles unistavad oma riigist.

          Vabadus tuli meie esiisadel verega kätte võidelda – ja me ei tohi hetkekski unustada, et kõik, mis me oleme saanud, oleme saanud vaid selleks korraks. Kui me tahame, et see, mis meil on, alles jääks, peab igaüks pingutama – igaüks talle kohasel viisil. Rahva, iseäranis meie noorte kaitsetahte arendamine on paremaid viise Eestile kindlat tulevikku sepistada. Just selline aga ongi Kindral Johan Laidoneri Seltsi lipukiri:

 
Tõsta lipp! See aja käänul
tunnistagu tuulte väänul
üle maa ja vee ja tee:
tund on tulnud vannet vandu,
et ei iial enam andu
ikke alla rahvas see.

(Gustav Suits, 24.II 1919)